Om maid maailman tuhandit – ütsainus Mulgimaa

Augustikuu kolmandal nädalal käisime tutvumas Mulgimaaga.
2021 aasta soome-ugri kultuuripealinnaks on Abja-Paluoja ja nii oligi paslik aeg teha teretutvust mulgi kultuuriga. Neli päeva olid täis mulgi mustreid, laule ja pillilugusid.
Südantsoojendav ja hingekosutav oli kohtumine Anu Rauaga, kes rääkis mulgiks olemisest, maaelust, tutvustas Heimtali muuseumi ja näitas, kuidas sünnivad tema imelised vaibad. Kääriku talu õues mängisime pilli ja tundsime, et saime osa millestki väga erilisest.
Laager oli kui suur sõbralik suguvõsa, kus suured ja väikesed laulsid koos vanu Mulgimaalt pärit regilaule, õppisid pillilugusid ja tegid tutvust iiri viledega. Jätkasime eelmise suve perede traditsiooni, kus ühekoos tehti õhtusööke, valmistati torti ja mängiti ansamblis.
Ilm meid väga ei hellitanud, aga vaatamata sellele matkasime Siniallikate juurde, tegime maastikumängu, käisime saunas ja ujusime külmas tiigis. Meelde jäävad külakiigel kiikumine ja tähistaevases augustiöös kõlavad laulud ning muidugi Katrini käe all paelade punumine- kirjuteks paeladeks sai kilomeetrite kaupa lõnga ja paela.
Elevust tekitas sõbrapäev, kus kõik olid ametis oma salajastele sõpradele üllatuste valmistamise ja mõistatamisega.
Laagri viimasel õhtul puudutasid meie hingi jutuvestaja Piret Päär ja muusik Kulno Malva ning laagri lõpetas ekskursioon Viljandis ning Pärimusmuusikaaita.
Päevad ilusas ja lahkes Männiku metsatalus ning kohtumised erinevate inimestega andsid kinnitust, et inimesed on lahked ja head. Parimaks hinnanguks laagrile olid lahkumispisarad Tallinnasse jõudes.

Täname ka Haridus-ja Teadusministeeriumi, kes toetas laagri korraldamist.