Seekordne kevadine üritus oli PIDU – sõitsime linnast välja Kuimetsa rahvamajja, kus oli valgust, avarust, imeline akustika ning mille õue peal laulsid ennastunustavalt linnud ja sääsed.
Taastasime pärimuskooli vana kombe, et lisaks kontserdi kuulamisele on oluline ka ise peol kaasa laulda, omavahel suhelda, süüa-juua ja tantsida. Tantsuks mängijad olid meil ju omast käest võtta!
Kuimetsast oli pärit Eduard Bornhöhe jutustuse “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” üks peategelasi, saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen ja see asjaolu inspireeris meid õppima “Viimse reliikvia” filmi laule. Kui algul olid need laulud enamikele lastest võõrad, siis selgeks saades said neist kindlad lemmikud. Solistina võttis laulu üles meie vilistlane Kaspar.
Kuna pärimuskoolis õpivad ka täiskasvanud, siis oli seda toredam, et erinevad põlvkonnad koos esinesid ja pidutsesid. Oli väga meeleolukas olemine!
