Nädal peale laulu- , tantsu- ja rahvamuusikapidu, kui peoväsimus oli kontidest juba välja puhatud, seadsid Nõmme Pärimuskooli õpilased suuna Setomaa poole. Meremäe külas ootas ees järjekordne suvine pärimuslaager, et seekord lähemalt tutvuda seto kultuuriga. Juba elukoht ise- Kirsi Talo kodumajutus- on vana autentne talumajapidamine koos kõikide kõrvalhoonetega. Õnnelikumad said ööbida aidas, teised jagasid sõbralikult kaunite sängidega katusekambreid. Aga ega magamiseks eriti aega ei jäänudki.
Kohalik kooliõpetaja Eleanora õpetas lastele seto laule ja tantse. Mõndagi olid lapsed juba ka varasemalt õppinud, aga killõ ja torrõ laulmine sai küll palju selgemaks.
Ühel õhtul külastas noori muusikuid ka Seto ülemsootska Hõrna Aare ja siis said lapsed rahvariideid imetleda ning seto keeles lugusid Setomaast kuulata.
Obinitsa Kunstizaalis kohtusime Kauksi Ülle ja Evar Riitsaarega, kes lisaks pakutrüki töötoa juhendamisele andsid meeleoluka kontserdi.
Matk Meremäe vaatetorni, suured rekad hoogsalt mööda vuhisemas, oli paras katsumus kõige väiksematele, kellel alles esimene kooliaasta seljataga. Üheskoos suurematega jõudsid kõik siiski õnnelikult koju tagasi. Suureks elamuseks oli kindlasti õhtune suitsusaun, kus enamik käis esimest korda. Paljud tulid saunast välja mustema ja tahmasemana, kui nad sauna läksid. 🙂
Ühised tegevused taluõuel, ujumine, pillimäng ja laul- see kõik liitis lapsi kokku. Sõbrunesid ka need, kes kooliajal üksteisega kokku ei puutunudki. Vahva seltskond, kus ka õpetajatel oli tore olla, ühised naljad, koosmusitseerimine ja mis seal salata – ka mõned kukkumiskriimud põlvedel ja kätel, jäävad meenutama järjekordset laagrit.
Hea, et nutividinad koju jäid! Nii said kõik emotsioonid ehedalt ajukäärudesse salvestatud.
